|
"Ootan bussijaamas bussi, et peale järjekordset koolinädalat
tagasi koju sõita. Tähelepanu tõmbab endale tooliridade
vahele kogunenud inimhulk. Inimesed on närvilised,
sosistavad, aeg ajalt tõusevad mobiiltelefonid. Lähen
lähemale ja näen, et maas lebab tütarlaps, nii vanuses
18-20. Näost on ta kriitvalge, esialgse ehmatuse peale
tundub, et tegu ei saa olla elava inimesega. Aga ei, õnneks
tõstab ta aeg-ajalt silmalaugusid ja vastab vaikse jõuetu
häälega talle esitatud küsimustele. Teda niimoodi maas
lebamas näha on ebameeldiv. Tal on kindlasti külm, ebamugav.
Mõte liigub kiiresti - kas me saaksime tema heaks midagi
rohkemat teha? Aastatetagune esmaabikoolitus ei muuda mind
julgemaks. Sama mõtlevad ilmselt ka teised, meid on seal
palju. Minutid lähevad, keegi ei anna esmaabi, kiirabi ei
ole kusagil. Juba tõstabki lähemalolev aktiivsem
meesterahvas neiu sülle ja seejärel toolidele. Tütarlaps
jääb poolistuvas asendis toetuma ühele vanemale
naisterahvale. Ootamatult olukord halveneb, laud sulguvad,
pea vajub jõuetult küljele, hakkab kostma veidrat korisevat
hingamist. Tunded, mis mind valdavad, on segased. Ühtviisi
tahaksin minna ja aidata, teisalt ei ole mul aimugi, mida
oleks vaja teha. Kiirabisse on helistatud, peaksid iga hetk
siin olema, minutid tunduvad tundidena, abi ei tule ega
tule. Saabub minu buss, põgenen... Maha jäi palju inimesi,
küllap teised teavad midag teha..."
Eelpool on kirjeldatud üks tõestisündinud lugu.
Me ei tea,
milline oli loo lõpp, saame teha ainult oletusi. Teame seda,
milline on
ESMAABI
šokis kannatanule (näost valge, jõuetu, higine, pulss kiire
ja pindmine). Ta tuleb panna pikali ( EI TOHI tõsta püsti
või istuvasse asendisse). Teame, et šokiga võitlemiseks
(šokk on eluohtlik seisund), tuleb tõsta üles kannatanu
jalad. Teame, et „esmaabi“ võib hoopis tappa. Teame,
et neid inimesi, kes oskavad anda adekvaatset esmaabi, on
äärmiselt vähe.
Õige minestamise esmaabiga saate tutvuda siin:
http://www.roosoja.ee/minestus.htm
ESMAABI ANDMISE VAJADUS tuleb abistajale ALATI ootamatult.
Paraku MITTE KUNAGI sa hommikul ärgates ei tea, kas täna on
sul vaja esmaabi anda või mitte. Kui aega on ainult loetud
minutid, on ilmselgelt esmaabikoolituse peale mõelda hilja.
Kõige
tähtsam on see, et inimene oleks võimeline päästma oma
lähedase, sest kes meist tahaks jääda ilma kellestki, kes on
väga kallis - meie
esmaabikoolitusel
omandatavad
oskused annavad suurema võimaluse, et me ei kaotaks kedagi
enneaegselt. Ka Tööseadusandlus nõuab, et igal
töökohal oleks esmaabikoolituse läbinud esmaabiandja. Õpitut
on vaja korrata iga kolme aasta tagant esmaabi täiendkoolitusel.
ROOSOJA Koolituskeskus
loodi 2007.-ndal aastal
osutamaks kvaliteetset praktikale keskendunud ohutusalast koolitust,
sh on meie prioriteetideks
"ESMAABI" ja
"TULEOHUTUS".
Teame, et õigeaegne ja oskuslik tegutsemine päästab palju elusid.
Tule ja õpi, kuidas tunda ennast kindlalt erinevates rollides.
Sa
saad olla abistaja, otsustaja, elustaja, tuletõrjuja, päästja.
Kokkuvõttes: tegija!
Esmaabikoolitus
töökohtadele
Esmaabikoolitus
autojuhtidele
Esmaabikoolitus
lapsevanemale
Esmaabi täiendkursus
Tuleohutuskoolitus
Veeohutuskoolitus
Ainult üheskoos suudame me muuta maailma!
”Usus est magister optimus” (lad ”Praktika on parim
õpetaja”)
|
|