Roosoja esmaabikoolitus, elustamine Roosoja esmaabikoolitus, elustamine Roosoja esmaabikoolitus - sidumine Roosoja esmaabikoolitus - väliüritus Roosoja esmaabikoolitus - verejooksu sulgemine

Firmast Koolitus Esmaabi tooted Kasulikud seaduselingid Esmaabi nõuanded Tagasiside koolitustelt Galerii Kontakt

ESMAABIKOOLITUS
Esmaabikoolitusel käsitletavad teemad

Esmaabikoolituse päevakava

Registreerumine esmaabikoolitusele

Esmaabikoolituse hind

TULEOHUTUSKOOLITUS 

Tuleohutuskoolitusel käsitletavad teemad

Tuleohutuskoolituse päevakava

Tuleohutuskoolituse hind

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esmaabikoolituse eesmärk, esmaabi mõiste

Definitsioon: "Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele.
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi kahte põhirühma:

  • elustamine
  • muu vältimatu abi "
Esmaabikoolituse eesmärk on anda inimesele põhiteadmised sellest, kuidas päästa kannatanu elu õnnetusjuhtumite ja eluohtlike haigusseisundite korral.

Praktiline 16-tunnine esmaabikoolitus keskendub eelkõige sellele, et osaleja saaks kahe päevaga maksimaalsed praktilised oskused. Kõik situatsioonid mängitakse läbi reaalseid kannatanuid mängivate inimeste peal.

Esmaabikoolituse lõppedes on osaleja võimeline tegema kindlaks kannatanu seisukorda, võtma vastu otsuseid, elustama (nukk-mannekeenil), verejooksu sulgema, vabastama hingamisteid, arvestama selja-kaela kaitsega, andma šoki- ja traumaasendit jne. 
KOOLITUSKALENDER
Esmaabikoolitused toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kuressaares jt Eesti suuremates linnades.

ONLINE REGISTREERUMINE ESMAABIKOOLITUSELE

Milleks mulle üldse ESMAABIKOOLITUS - kas ma tõepoolest pean kunagi abi andma?  Kas mul tõesti võiks olla esmaabikoolitusest kasu?

Kui ma ütlen Teile, et Tööseadusandlus nõuab, et igas ettevõttes/asutuses oleksid inimesed, kes on läbinud esmaabi põhikursuse ja mitte rohkem kui kolm aastat tagasi, siis ei tundu see  kuigi piisav argument...

Seadusi on palju, täidame neid jõudumööda.

Meil on olemas kiirabi, meil on olemas perearstid, eriarstid, spetsialistid, haiglad jne. Peaaegu igal kodanikul on taskus mobiiltelefon, millelt saab kiiresti valida 112 ja abi tuleb.

 Kui meil on nii palju meedikuid, siis milleks üldse tavalisele inimesele esmaabi?

Nii kaua, kui midagi ei juhtu, ongi kõik korras. Esmaabivajadus tekib siis, kui juhtub õnnetus, kus aega on vähe – isegi väga vähe. Vahest kuni kolm minutit, teinekord ehk viis. 

Nüüd tuleb tegutsema hakata ise, sest kohal EI OLE ühtegi meedikut (enamasti ju ei ole) ja taskus olev mobiiltelefon ei anna esmabi, ei alusta elustamist, ei sulge verejooksu,  ei paigalda kaelalahast ega anna ka kannatanule sobivaid asendeid.

Tundub uskumatu, et kiirabi ei ole piisavalt kiire? Tegelikkuses istub kiirabibrigaad autosse heal juhul alles 4.-ndal minutil peale abikõne saabumist häirekeskusesse. Sinna lisandub aeg, mis kulub jõudmaks õnnetuspaigale. Arvestada tuleks ka sellega, et alati ei ole tegemist ideaalsete tingimustega - ummikute puudumine, vabad brigaadid, head teeolud jne. 

Aga aega on teinekord väga vähe! Neid situatsioone, kus on vaja hakata tegutsema vähemalt viie minuti jooksul peale õnnetust, on päris palju. Näiteks. Kui inimese süda ei löö ja ta ei hinga, siis on vaja, et keegi alustaks elustamist hiljemalt viie minuti jooksul. Kui kohal ei ole ühtegi meedikut (ja tavaliselt ju ei ole), siis oled just sina, kes sa seisad kannatanu kõrval, see, kes peaks hakkama tegutsema. Ei tasu arvata, et küll keegi teine tuleb, teeb, päästab ja oskab - oskajaid on vähe. Liiatigi võid sa olla päris üksi. Kõige halvemini taluvad hapnikupuudust ajurakud – umbes viis minutit. See on aeg, kus kannatanu on justkui ootel – kahe maailma vahel – kas on kedagi, kes puhuks õhku kopsudess ja masseeriks südant, et hapnik jõuaks vereringesse?

Kui mitte, siis on juba hilja. Ehk teisisõnu – kohalesaabunud kiirabibrigaadil võib õnnestuda tööle saada kannatanu süda, aga aju enam mitte. On küsitud, et äkki ma ei oska nii hästi esmaabi anda kui vaja (esmaabikoolitusest tõenäoliselt ka juba mõnda aega möödas), teen valesti või läheb mul segamini, mis siis saab? Kui inimene on kliiniliselt juba surnud, siis siinkohal saad sa tema olukorda ainult paremaks teha. Kõige halvem on juba juhtunud. 

Sinu tegevusest sõltub, kas ta saab teise võimaluse või mitte. Ehk teisisõnu - tegelikult sõltub see sellest, kas oled läbinud esmaabikoolituse või mitte.

Statistika ütleb, et umbes 40-50% inimestest, keda tabas äkksurm, oleksid elustatavad. Reaalses elus saavad teise võimaluse väga vähesed. Kurb on see, et kõige tõenäolisemalt tekib elustamisoskusi nõudev situatsioon oma kodus. 

Kokkuvõtteks – kui ettevõte saadab sind esmaabikoolitusele, siis 8 h päevast on tööaeg, 

ülejäänud aja veedad oma pere ja lähedastega.

 Hea uudis on see, et esmaabikoolitusel omandatud oskused toimivad 24 h.

Esmaabikursustel omandatud teadmisi on vajalik värskendada iga 3 aasta tagant.

 Kontakt: Christi Unt, tel 55 63 3839, christi

 

@roosoja.ee

 

 

OÜ Roosoja - tel +372 55 63 3839 - info(ät)roosoja.ee -