Esmaabikoolituse eesmärk, esmaabi
mõiste
Definitsioon:
"Esmaabi on üks osa
abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase
meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi
antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele.
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema
seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest
ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil
moel abistada. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi kahte
põhirühma:
- elustamine
- muu vältimatu abi "
Esmaabikoolituse eesmärk on anda inimesele põhiteadmised sellest, kuidas päästa
kannatanu elu õnnetusjuhtumite ja eluohtlike haigusseisundite
korral.
Praktiline 16-tunnine esmaabikoolitus keskendub eelkõige sellele, et osaleja saaks kahe päevaga
maksimaalsed praktilised oskused. Kõik
situatsioonid mängitakse läbi reaalseid kannatanuid mängivate
inimeste peal.
Esmaabikoolituse lõppedes on osaleja võimeline tegema kindlaks
kannatanu seisukorda, võtma vastu otsuseid, elustama
(nukk-mannekeenil), verejooksu sulgema, vabastama hingamisteid,
arvestama selja-kaela kaitsega, andma šoki- ja traumaasendit jne.
KOOLITUSKALENDER
Esmaabikoolitused toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres,
Kuressaares jt Eesti suuremates linnades.
ONLINE
REGISTREERUMINE
ESMAABIKOOLITUSELE
Milleks
mulle üldse ESMAABIKOOLITUS - kas ma tõepoolest pean kunagi abi andma? Kas mul tõesti võiks olla
esmaabikoolitusest kasu?
Kui ma
ütlen Teile, et Tööseadusandlus nõuab, et igas ettevõttes/asutuses
oleksid inimesed, kes
on läbinud esmaabi põhikursuse ja mitte rohkem kui kolm aastat
tagasi, siis ei tundu see kuigi
piisav argument...
Seadusi
on palju, täidame neid jõudumööda.
Meil
on olemas kiirabi, meil on olemas perearstid, eriarstid,
spetsialistid, haiglad jne. Peaaegu
igal kodanikul on taskus mobiiltelefon, millelt saab kiiresti valida
112 ja abi tuleb.
Kui
meil on nii palju meedikuid, siis milleks üldse tavalisele
inimesele esmaabi?
Nii
kaua, kui midagi ei juhtu, ongi kõik korras. Esmaabivajadus tekib
siis, kui juhtub õnnetus, kus
aega on vähe – isegi väga vähe. Vahest kuni kolm minutit,
teinekord ehk viis.
Nüüd
tuleb tegutsema hakata ise, sest kohal EI OLE ühtegi meedikut
(enamasti ju ei ole) ja
taskus olev mobiiltelefon ei anna esmabi, ei alusta elustamist, ei sulge verejooksu, ei
paigalda kaelalahast ega anna ka kannatanule sobivaid asendeid.
Tundub
uskumatu, et kiirabi ei ole piisavalt kiire? Tegelikkuses
istub kiirabibrigaad autosse heal juhul alles 4.-ndal minutil peale
abikõne saabumist häirekeskusesse. Sinna
lisandub aeg, mis kulub jõudmaks õnnetuspaigale. Arvestada tuleks
ka sellega, et alati ei ole
tegemist ideaalsete tingimustega - ummikute puudumine, vabad
brigaadid, head teeolud jne.
Aga
aega on teinekord väga vähe! Neid situatsioone, kus on vaja hakata
tegutsema vähemalt viie minuti jooksul
peale õnnetust, on päris palju. Näiteks. Kui inimese süda ei löö
ja ta ei hinga, siis on vaja, et keegi alustaks elustamist
hiljemalt viie minuti jooksul. Kui kohal ei ole ühtegi meedikut (ja
tavaliselt ju ei ole), siis oled just sina, kes sa
seisad kannatanu kõrval, see, kes peaks hakkama tegutsema. Ei tasu
arvata, et küll keegi teine
tuleb, teeb, päästab ja oskab - oskajaid on vähe. Liiatigi võid
sa olla päris üksi. Kõige halvemini taluvad
hapnikupuudust ajurakud – umbes viis minutit. See on aeg, kus
kannatanu on justkui ootel –
kahe maailma vahel – kas on kedagi, kes puhuks õhku kopsudess ja
masseeriks südant, et
hapnik jõuaks vereringesse?
Kui
mitte, siis on juba hilja. Ehk teisisõnu – kohalesaabunud
kiirabibrigaadil võib õnnestuda tööle
saada kannatanu süda, aga aju enam mitte. On küsitud, et äkki ma
ei oska nii hästi esmaabi anda kui vaja (esmaabikoolitusest
tõenäoliselt ka juba mõnda aega möödas), teen
valesti või läheb mul segamini, mis siis saab? Kui
inimene on kliiniliselt juba surnud, siis siinkohal saad sa tema
olukorda ainult paremaks teha. Kõige
halvem on juba juhtunud.
Sinu
tegevusest sõltub, kas ta saab teise võimaluse või mitte. Ehk
teisisõnu - tegelikult sõltub see sellest, kas oled
läbinud esmaabikoolituse või mitte.
Statistika
ütleb, et umbes 40-50% inimestest, keda tabas äkksurm, oleksid
elustatavad. Reaalses elus saavad teise võimaluse väga vähesed. Kurb
on see, et kõige tõenäolisemalt tekib elustamisoskusi nõudev
situatsioon oma kodus.
Kokkuvõtteks
– kui ettevõte saadab sind esmaabikoolitusele, siis 8 h päevast
on tööaeg,
ülejäänud
aja veedad oma pere ja lähedastega.
Hea uudis
on see, et esmaabikoolitusel omandatud oskused toimivad 24 h.
Esmaabikursustel omandatud teadmisi on vajalik värskendada iga 3
aasta tagant.
Kontakt:
Christi Unt, tel 55 63 3839,
christi
@roosoja.ee